Kunstiajalugu

Antiiktempli tüübid. Kreeka templi algtüübiks oli kreeklaste vanem elamu megaron, millest arenesid erinevad templitüübid. Levinuim tüüp oli peripteer. Roomas oli populaarseim poodiumtempel, kõrgel alusehitisel ehk poodiumil paiknev tempel, kuhu pääses vaid esiküljel oleva laia trepi kaudu. See oli süntees etruski templist ja kreeka peripteertemplist. Levinud olid ka ümartemplid, ringikujulise põhiplaani ja kuppelkatusega, ja topelttemplid, kus templis paiknenud kaks cella't olid pühendatud erinevatele jumalustele.

 

1. Anttempel ehk antidega tempel. Lihtsaim

templitüüp. Koosneb suletud cella'st ja lahtisest

pronao'est, mille kaks külgmüüri lõpevad fassaadil

otsasammastega ehk antidega ning nende vahel

paikneva sambapaariga.
2. Topetlantidega tempel ehk kaksikanttempel. Nii

ees- kui ka tagaküljel on pronaos ja antid.
3. Prostüül. Vaid sissepääsu ees üherealine

sammastikuga lihtsa põhiplaaniga tempel.
4. Amfiprostüül. Sambarida on ainult

otsafassaadidel.
5. Peripteer. Neljast küljest sammastega

ümbritsetud klassikaline antiiktemplitüüp.
6. Dipteer. Cella on kogu ulatuses ümbritsetud

kahekordse sambareaga.
 

 

ARHAILINE KUNST, 7- 6 saj. ema. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast, kui puu asemel hakati kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse, et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu– nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Kõige tavalisem tempel seisis kreeklastel astmeliselt tõusvatel alustel. Koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templite friisid ning simsid olid juba värvitud, kõige sagedamini punase ja sinisega. Templi ehitamises kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud.

 

 

Seitsmendast sajandist on pärit kõige vanemaks osaliselt säilinud kreeka templiks peetav Hera tempel Olümpias. Seda ümbritses kuus sammast mõlemas otsas ja kuusteist mõlemal küljel. Esialgu olid need puidust, hiljem asendati kivisammastega. Sees oli alus Hera või Zeusi kujule, tempel oli algselt mõeldud neile mõlemale. Säilinud on ainult alus ja paar dooria stiilis sammast.

 

 

Kuulsaim on Artemise tempel Efesoses, 105 x 50 m, dipteer, samba kõrgus 18 m, samba tüvese allosas reljeefid. Pühendatud Artemisele. Artemis oli Kreeka jumalanna, neitsilik kütt ning Apollo kaksik. Talle pühendatud tempel rajati 550 a. eKr. Efesosessse. Templit peetakse ühtlasi ka üheks seitsmest maailmaimest.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ESIMENE ÕITSENG, 5.saj. ema. Algas Ateena orjandusliku demokraatia suurima hiilguse aeg ning ühtlasi kõrgpunkt kogu Vana- Kreeka arengus. Ateenast oli saanud kogu Kreeka vaimne keskus ja ateenlastes olid kõige järjekindlamalt arnenud ettevõtlikkuse ja vabameelsuse jooned. Akropolist oli saanud Vana-Kreeka sümbol. All-linnast viis Akropolile lai trepp, mille lõpul asus väravaehitis nn. Propüleed.

 

 

Ateena Akropol on Ateena linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud

kindlus, tuntuim Vana-Kreeka akropol. Ateena Akropoli küngas ulatub 150

meetri kõrgusele merepinnast, Akropoli pindala on ligikaudu kolm hektarit.

Ajalooliste seoste ning mitme kuulsa ehitise, eelkõige Parthenoni ja

Erechtheioni tõttu tuntakse Ateena akropoli ka lihtsalt Akropolina.

Ateena Akropol kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Akropoli keskel

asuv Parthenon on jumalanna Athenale pühendatud ristkülikukujulise

põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel. Erechtheuse järgi nime saanud

tempel Erechtheion rajati Ateena akropoli põhjaossa praegusel kujul aastail

421 a.– 406 a. eKr. Ehitajaks Philokles. Idaküljel 6 joonia sammast,

lääneküljel 6 poolsammast ja aknad, põhjaküljel eeskoda 4 jooniasambaga,

lõunaküljelkoda- karüatiidide ehk kooride koda. Ateena Akropolis asub ka

joonia stiilis väike Ateena Nike tempel, kuhu sisenedes võis näha

tarkusejumalanna Ateena kuju.

 

 

Agoraa oli Homerose ajal vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogune

mine, hiljem ka kogunemiskoht ise. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt

ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust

ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale

tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim on kahtlemata 1931. aasta

väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud Akropolise lähedal asuv Ateena

agoraa.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

TEINE ÕITSENG, 4.saj. ema. Kujutati inimese hingeelu, kasutati palju värve. Kolossaalsus, toredus, rafineeritus. Aleksander Suure vallutused ja Oriendi mõjud. Lossid, teatrid, linnahooned jne. Joonia ja korintose stiil ja segastiilid. Rohkem ehitisi väike-Aasias.

 

 

Antiikajal etendati Kreekas veinijumala Dionysose auks koorilaule ja näitemänge. Algul toimusid need lihtsalt vabas õhus või agoraal, peagi aga rajati selleks teatrid. Amfiteater- tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater.Theatron tähendab kreeka keeles vaatemängukohta. Kreeka teater oli vabaõhuteater. Ateenas asus see akropoli jalamil. Vaatajate kohad asusid hobuserauakujuliselt ümber näitemänguplatsi. Pingid olid tagapool kõrgemad, eespool madalamad. Räägitakse, et ülikud olid ees ja orjad taga seepärast, et orjade hais kõrgemal ja tagareas ei jõudnud nii ülikuteni. Tantsuplats ehk orkestra, selle keskel Dionüsose altar. Rõivaste vahetamise koht on skene, skene esine- proskenion, kus näitlejad esinesid.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

HELLENISTLIK KUNST, 3. saj. ema.-1. saj. Hellenismiajastul toimusid olulised muutused Kreekas Makedoonia Aleksandri vallutuste tõttu ning Kreeka kultuur levis laial maa-alal kuni Indiani. Ateena kui oluline kultuurikeskus taandus, uueks keskuseks sai Aleksandria.

 

 

Hellenismi ajastul ei pööratud enam tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju sammaskäikudega jalutusväljakuid, poolkaares tõusvate pingiridadega vabaõhuteatreid, raamatukogusid, avalikke hooneid, spordiplatse. Täiustusid elumajad, lisati korruseid, istutati aedu. Omaette eesmärgiks sai toredus, segati palju erinevaid stiile, tekkis ümmarguse põhiplaaniga hooneid. Keskused Aleksandria, Pergamon, Baalbek, Rhodos, Milo. Hellenistlik maailm polnud ei poliitiliselt ega ka valitsemise poolest ühtne. Koosnes väikeriikidest, kes omavahel sõdisid. Täiuslikkuse ja harmoonia otsingud läbi kogu kunsti.