Kunstiajalugu

Kesk-Ameerika tsivilisatsioonid kasvasid välja olmeekide kultuurist, mis õitses Mehhiko lahe kallastel 1700- 400 eKr. Olmeegid ehitasid esimesed tseremoniaalplatformid ja templipüramiidid, lõid suuri kiviskulptuure ja arendasid välja varajase piltkirja ning rituaalse kalendri. Need kunstitööd olid osa kultuurist, mis lepitas jumalaid ohvriandide kaudu ja kergendas igapäevaelu kannatusi neid kummardades. Nii Teotihuacani linnriik Kesk-Mehhikos kui maiad Yucatani poolsaarel (300- 900 pKr) kasvasid välja olmeekide kultuurist. Olmeekide kuulsaimad kunstiteosed on hiiglaslikud kuni 3 m kõrgused süngeilmelised basaldist inimpead. Nägude lopsakad ja üldistatud vormid on meisterlikult välja raiutud.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Maiad lõid ainsa täieliku tähe- ja numbrisüsteemi Kolumbuse-eelses Ameerikas. Maiade kultuur saavutas kõrgpunkti 530. aasta paiku pKr. Nende asulad paiknesid Yucatni ja Peteni poolsaarel Lõuna-Mehhikos ja Guatemalas, kuid nende mõju ulatus piirkonnas kaugemale.

 

 

Maiad elasid mitmes linnriigis, millest ühe suurima- Tikali pindala oli 16 ruutkilomeetrit. Nad ehitasid kõrgeid lubjakivist templipüramiide, mis olid kaetud lubjakivikrohviga ja mida kaunistasid skulptuurid ja reljeefid. Hilisemad ehitised olid madalad ja sammastega. Maiad valmistasid kauneid seinamaale, mida iseloomustavad erksad värvid, peened detailid ja kunstniku individuaalne loovus. Maiad uskusid, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres leiduvat võluainet ning tõid jumalaile inimohvreid.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Chavin. Peruus (u 1300- u 200 eKr) Andide idaosas asunud Chavini kultuur on tekitanud teadlaste hulgas rohkest vaidlusi, kuid üldiselt arvatekse, et see sai alguse rannikualadel 1300. aasta paiku eKr.

 

 

Ancashi regioonis Peruus kõrgus kiviplokkidest ehitatud tempel suure väljaku kohal. Trepid viivad alpool asuvale ümmargusele väljakule, mida ümbritsevad jaaguaride ja teiste olendite raidreljeeridega kiviplokid. Templi välismüüre ehivad jumalate pead, templi ainsad kolmemöötmelised skulptuurid. Kunagi jooksid läbi templi kanalid, et varustada seda rituaalide sooritamiseks vajaliku veega.

 

 

Mochica, Peruu u 0- u 600 pKr. Mochica rahvas Peruu põharannikul rajas kõrgeltarenenud tsivilisatsiooni, mille keskuseks oli Moche linn tänapäeva Peruu linna Trujillo lähistel. Oru kohal kõrgus hiiglaslik Päikesepüramiid, Huaca del Sol. Päikese käes kuivatatud tellistest ehitatud rajatis on tänapäeval 40 m kõrge ja 350 m pikk, kuid rajamise ajal pidi see olema märksa suurem. Selle vastas asub väiksem Kuupüramiid. Kaks püramiidi moodutavad Mochica religiooni keskme.

 

 

Mochica rahvas oli osav pottsepa-, tekstiili- ja kullassepatöös. Nad kaunistasid oma keraamikat kõrgreljeefsete kujude, madalrelfeefsete mustrite ja siledale pinnale maalitud piltidega. Suurem osa anumaid oli käsitsi voolitud, kuid mõned olid valminud ka vormides, demonstreerides kuju ja kaunistamise variatsioonide paljusust.

 

 

Meistrid valmistasid sadu portreeanumaid. Kõik näod on isikupärased ja nii on need ainukordsed. Mochica anumatel oi sageli toru, mille kudu oli võimalik vedelikku välja kallata.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Inkad olid 12. saj.–1533 pKr Lõuna-Ameerika lääneosas, tänapäeva Boliivia ja Peruu territooriumil. Sõna Inka tähendab ketšua keeles isandat või valitsejat. Sellega tähistati impeeriumis valitsevat perekonda või ülemklassi. Ülemvalitseja tiitel oli Sapa Inka - "Püha Inka", teda peeti päikesejumal Inti otseseks järeltulijaks. Pealinn Cuzco.

 

 

Arenenud tekstiilitööstus ja metallurgia, kulla ja vase töötlemine.

Keraamika ja ka enamik ehitisi on ilma eriliste kaunistusteta, kuid väga praktiline ja tehniliselt meisterlik. Inkade pärandiks peetakse  Machu Picchu linna.