top of page

40000-10000 aastat tagasi jõudis inimasustus Ameerikasse.

 

 

Esimeseks linnaks Kesk-Ameerikas peetakse Teotihuacani. Teotihuacani linn valitses üle 600 aasta Mehhikot ja laiemat Kesk-Ameerika piirkonda. Hiilgeaegadel võis linnas olla umbes 125 000 elanikku, mis tegi sellest ühe tollase maailma suurima linna. Linnas on kesksel kohal 70 m kõrgune neljaastmeline Päikesepüramiid. Püramiid on ehitatud loodusliku koopa kohale, mis lõpeb ruumiga umbes püramiidi keskkohal.

 

 

 

 

 

 

 

Teotihuacani surnute tänav ja päikese püramiiid.

Teotihuacani mask

Püramiide ja teiste hoonete välispinda katab valge krohv, kuhu on maalitud punased või mitmevärvilised müütilised stseenid. Kunstnikud kasutasid obsidaani (vulkaaniist klaasisarnast kivimit) tööriistade ja lõikevahendite valmistamiseks, aga ka maskide ja muude esemete valmistamiseks. Elusuuruses maske võidi kasutada muumiatel või olid need portreed.

Umbes 2800 aastat tagasi said alguse Kesk- ja Lõuna-Ameerika rahvaste tsivilisatsioonid, mis olid toonases maailmas ühed kunsti vallas kõrgemalt arenenud kultuurid.

 

 

Kaks peamist piirkonda, kus Ameerika tsivilisatsioonid arenesid, olid Kesk-Ameerikas Lõuna-Mehhiko, Guatemala orud ja tasandikud ning Lõuna-Ameerikas Andide keskosa Peruus. Valmistati palju ehitisi, kivitaieseid, keraamikat, tekstiile ja kuldesemeid.

Kesk-Ameerika tsivilisatsioonid kasvasid välja olmeekide kultuurist, mis õitses Mehhiko lahe kallastel 1700- 400 eKr. Olmeegid ehitasid esimesed tseremoniaalplatformid ja templipüramiidid, lõid suuri kiviskulptuure ja arendasid välja varajase piltkirja ning rituaalse kalendri. Need kunstitööd olid osa kultuurist, mis lepitas jumalaid ohvriandide kaudu ja kergendas igapäevaelu kannatusi neid kummardades. Nii Teotihuacani linnriik Kesk-Mehhikos kui maiad Yucatani poolsaarel (300- 900 pKr) kasvasid välja olmeekide kultuurist. Olmeekide kuulsaimad kunstiteosed on hiiglaslikud kuni 3 m kõrgused süngeilmelised basaldist inimpead. Nägude lopsakad ja üldistatud vormid on meisterlikult välja raiutud.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Maiad lõid ainsa täieliku tähe- ja numbrisüsteemi Kolumbuse-eelses Ameerikas. Maiade kultuur saavutas kõrgpunkti 530. aasta paiku pKr. Nende asulad paiknesid Yucatni ja Peteni poolsaarel Lõuna-Mehhikos ja Guatemalas, kuid nende mõju ulatus piirkonnas kaugemale.

 

 

Maiad elasid mitmes linnriigis, millest ühe suurima- Tikali pindala oli 16 ruutkilomeetrit. Nad ehitasid kõrgeid lubjakivist templipüramiide, mis olid kaetud lubjakivikrohviga ja mida kaunistasid skulptuurid ja reljeefid. Hilisemad ehitised olid madalad ja sammastega. Maiad valmistasid kauneid seinamaale, mida iseloomustavad erksad värvid, peened detailid ja kunstniku individuaalne loovus. Maiad uskusid, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres leiduvat võluainet ning tõid jumalaile inimohvreid.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Chavin. Peruus (u 1300- u 200 eKr) Andide idaosas asunud Chavini kultuur on tekitanud teadlaste hulgas rohkest vaidlusi, kuid üldiselt arvatekse, et see sai alguse rannikualadel 1300. aasta paiku eKr.

 

 

Ancashi regioonis Peruus kõrgus kiviplokkidest ehitatud tempel suure väljaku kohal. Trepid viivad alpool asuvale ümmargusele väljakule, mida ümbritsevad jaaguaride ja teiste olendite raidreljeeridega kiviplokid. Templi välismüüre ehivad jumalate pead, templi ainsad kolmemöötmelised skulptuurid. Kunagi jooksid läbi templi kanalid, et varustada seda rituaalide sooritamiseks vajaliku veega.

 

 

Mochica, Peruu u 0- u 600 pKr. Mochica rahvas Peruu põharannikul rajas kõrgeltarenenud tsivilisatsiooni, mille keskuseks oli Moche linn tänapäeva Peruu linna Trujillo lähistel. Oru kohal kõrgus hiiglaslik Päikesepüramiid, Huaca del Sol. Päikese käes kuivatatud tellistest ehitatud rajatis on tänapäeval 40 m kõrge ja 350 m pikk, kuid rajamise ajal pidi see olema märksa suurem. Selle vastas asub väiksem Kuupüramiid. Kaks püramiidi moodutavad Mochica religiooni keskme.

 

 

Mochica rahvas oli osav pottsepa-, tekstiili- ja kullassepatöös. Nad kaunistasid oma keraamikat kõrgreljeefsete kujude, madalrelfeefsete mustrite ja siledale pinnale maalitud piltidega. Suurem osa anumaid oli käsitsi voolitud, kuid mõned olid valminud ka vormides, demonstreerides kuju ja kaunistamise variatsioonide paljusust.

 

 

Meistrid valmistasid sadu portreeanumaid. Kõik näod on isikupärased ja nii on need ainukordsed. Mochica anumatel oi sageli toru, mille kudu oli võimalik vedelikku välja kallata.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Inkad olid 12. saj.–1533 pKr Lõuna-Ameerika lääneosas, tänapäeva Boliivia ja Peruu territooriumil. Sõna Inka tähendab ketšua keeles isandat või valitsejat. Sellega tähistati impeeriumis valitsevat perekonda või ülemklassi. Ülemvalitseja tiitel oli Sapa Inka - "Püha Inka", teda peeti päikesejumal Inti otseseks järeltulijaks. Pealinn Cuzco.

 

 

Arenenud tekstiilitööstus ja metallurgia, kulla ja vase töötlemine.

Keraamika ja ka enamik ehitisi on ilma eriliste kaunistusteta, kuid väga praktiline ja tehniliselt meisterlik. Inkade pärandiks peetakse  Machu Picchu linna.

 

 

 

Olmeegi pea

Maia Bonampak seinamaal

Joonistus Tenochtitlani linnast

Kivisse raiutud Chavini jumalus

Mochica keraamiline anum

Nazca kõrbejoonis

Inka keraamika

Tequixquiacist leitud koerlase pea, mis on tehtud kaameli vaagna luust, üks silmapaistev  taies eelajaloolisest Ameerikast, u 22 000 aastat eKr

Sapoteekide kultuur levis u. 5 saj. ema- 14. saj. maj. olmeekide asualal, kujunes olmeekide pärandile toetudes. Sapoteegid on endast järele jätnud arvukalt keraamilisi skulptuure, mis kujutavad üldistavalt, aga väga ilmekalt inimesi ja loomi.

Sapoteegi urn

Asteegid elasid 14.-16. sajandil praeguse Mehhiko alal, palinn oli Tenochtitlan. Aastal 1500 valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi. Asteekide pealinn oli keskajal üks maailma paremini planeeritud linnasid. Saarel asuvad tänavad ja kanalid paiknesid ruudustikukujuliselt linna keskel asuva hiigelkompleksi ümber, mis koosnes astmikpüramiididest, templitest, paleedest ja aedadest. Linna maismaaga ühendasid kolm teetammi.

Lõuna-Ameerika Kesk-Andide piirkonna varaseid tsivilisatsioone pole lihtne dateerida, kuid esimene neist- Peruus asunud Chavini kuluur, Chavin de Huantari templikompleksi looja, oli välja kujunenud juba 850. aastal eKr. Neile järgneid Mochita ja Nazca kultuurid, kes mõlemad jätsid meile rikkaliku pärandi templeid, keraamikat ja tekstiile.

Nazca, 400 eKr- 600 pKr. Lõuna-Peruu rannikuala kõrbetes elanud Nazca rahval oli oma tsentraliseeritud riik, mille keskmes olid linnad ja tseremoniaalsed keskused. Nende kunsti, mis sageli oli seotud religiooniga, kuulub peen polükroomne dekoratiivsete mustritega kaunistatud keraamika. Algul olid need põhiliselt naturalistlikud kujutised, kuid leidus ka müütilis tegelasi ja zoomorfseid olendeid. Hiljem muutusid anumad kujunduselt vähem eksperimentaalseks ja kaunistati sõjaga seotud teemadega.

 

 

Kõige huvitavamad taiesed loodi lähedal asuvas kõrbes, kus pinnase tumeda pealiskihi eemaldamise järel paljandus hele aluspinnas ja loodud kujundite servad, mis on kindlustatud kivide ja mullaga. Joonseid on võimalik näha vaid õhust.

Xochipala savikujud 13. saj.- 10. saj. eKr

bottom of page