Kunstiajalugu
Marit Sillamägi
Periood 11. saj. ema.- 1. saj. maj. Kreeka arhitektuuri saavutused on
seotud templite ja ühiskondlike hoonetega. Esindatud on dooria, joonia
ja korintose stiil. Dooria Balkani poolsaarel, joonia Väike-Aasias,
Korintose stiil Balkanil hellenismi ajal ja Roomas.
Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on
suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena,
kuid kindlana. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult
kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. Friis
koosneb kahesugustest vaheldumisi paigutatud plaatidest, millest
ühtedel on vertikaalvaokesed ja teisi katab reljeef.
Joonia samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli
keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma
munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust.
Talastiku friis koosneb üleni reljeefist. Joonia stiili, nagu ka teiste
vanakreeka templiehitusstiilide põhiliseks tunnuseks on sambakapiteel.
Korintose stiili tekke kohta käib legend arhitektist Kallimachosest, kellele olevat inspiratsiooni andnud ühe noore Korintose tütarlapse haual kasvav akantus. Nimelt olevat tütarlapse ämm viinud tema hauale asjakesi, mida tütarlaps oli armastanud ja nende paremaks säilimiseks need korviga katnud. Korv oli aga sattunud haual oleva akantuse peale ja kui kevadel akantus kasvama hakkas, siis selle väädid ja lehed põimusid korvi ümber. Sealt möödunud Kallimachosele jättis see vaatepilt aga sügava mulje. Korintose stiil sarnaneb joonia stiiliga. Erinevus on põhiliselt ainult sammastes, eriti sambakapiteelis. Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja dooria stiilis kapiteelid.
Templid ehitati kivist, enamasti marmorist, ja sidumiseks ei kasutatud mörti, vaid metallist klambreid. Tempel ehitati kõrgemale kohale ja enamasti kolmeastmelisele alusele. Kuna templisse pääsesid vaid preestrid ja rahvas nägi pühakoda väljastpoolt, pöörasid ehitusmeistrid peatähelepanu templi välisele kaunistamisele. Kaugelt vaadates mõjus tempel võimsana ja lähedalt võlus kujude ja teiste kaunistuste iluga. Samas ei kuhjanud kreeklased kujusid liiga palju kokku ega varjutanud templi ehituslikku ilu.
Templi kaheviiluline katus moodustas koos veeliistu ehk karniisiga
(joonistel g) templi otsas kolmnurkse viilu ehk frontooni ( h).
Ümber kogu hoone kulges ühe- või kaherealine sammastik.
Pikiküljel oli sambaid kaks korda rohkem kui otsaseinas pluss üks
(enamasti 13-6 ja 17-8).
Kreeka suurima templi - Ateena Parthenoni sambad olid paigutatud
sissepoole pisut kaldu. Nimelt tundsid Kreeka ehitusmeistrid inimsilma
eripära ja teadsid, et selline asetus jätab mulje täiuslikult sirgetest
sammastest.
Templitele olid iseloomulikud lahtised sammastest eeskojad -
portikused.
Sammas koosnes kolmest osast: baas (joonistel b- dooria sammastel
puudub), tüves ja kapiteel (d).
Pikisuunalisi süvendeid sambal nimetatakse kannelüürideks ja
sammastele toetuva talastiku ülemist kaunistatud osa friisiks (f).
Joonia templi joonis
Dooria templi joonis
Korintose stiilis samba kapiteel
Munavööt
Antiiktempli tüübid. Kreeka templi algtüübiks oli kreeklaste vanem elamu megaron, millest arenesid erinevad templitüübid. Levinuim tüüp oli peripteer. Roomas oli populaarseim poodiumtempel, kõrgel alusehitisel ehk poodiumil paiknev tempel, kuhu pääses vaid esiküljel oleva laia trepi kaudu. See oli süntees etruski templist ja kreeka peripteertemplist. Levinud olid ka ümartemplid, ringikujulise põhiplaani ja kuppelkatusega, ja topelttemplid, kus templis paiknenud kaks cella't olid pühendatud erinevatele jumalustele.
1. Anttempel ehk antidega tempel. Lihtsaim
templitüüp. Koosneb suletud cella'st ja lahtisest
pronao'est, mille kaks külgmüüri lõpevad fassaadil
otsasammastega ehk antidega ning nende vahel
paikneva sambapaariga.
2. Topetlantidega tempel ehk kaksikanttempel. Nii
ees- kui ka tagaküljel on pronaos ja antid.
3. Prostüül. Vaid sissepääsu ees üherealine
sammastikuga lihtsa põhiplaaniga tempel.
4. Amfiprostüül. Sambarida on ainult
otsafassaadidel.
5. Peripteer. Neljast küljest sammastega
ümbritsetud klassikaline antiiktemplitüüp.
6. Dipteer. Cella on kogu ulatuses ümbritsetud
kahekordse sambareaga.
ARHAILINE KUNST, 7- 6 saj. ema. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast, kui puu asemel hakati kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse, et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu– nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Kõige tavalisem tempel seisis kreeklastel astmeliselt tõusvatel alustel. Koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templite friisid ning simsid olid juba värvitud, kõige sagedamini punase ja sinisega. Templi ehitamises kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud.
Seitsmendast sajandist on pärit kõige vanemaks osaliselt säilinud kreeka templiks peetav Hera tempel Olümpias. Seda ümbritses kuus sammast mõlemas otsas ja kuusteist mõlemal küljel. Esialgu olid need puidust, hiljem asendati kivisammastega. Sees oli alus Hera või Zeusi kujule, tempel oli algselt mõeldud neile mõlemale. Säilinud on ainult alus ja paar dooria stiilis sammast.
Kuulsaim on Artemise tempel Efesoses, 105 x 50 m, dipteer, samba kõrgus 18 m, samba tüvese allosas reljeefid. Pühendatud Artemisele. Artemis oli Kreeka jumalanna, neitsilik kütt ning Apollo kaksik. Talle pühendatud tempel rajati 550 a. eKr. Efesosessse. Templit peetakse ühtlasi ka üheks seitsmest maailmaimest.
ESIMENE ÕITSENG, 5.saj. ema. Algas Ateena orjandusliku demokraatia suurima hiilguse aeg ning ühtlasi kõrgpunkt kogu Vana- Kreeka arengus. Ateenast oli saanud kogu Kreeka vaimne keskus ja ateenlastes olid kõige järjekindlamalt arnenud ettevõtlikkuse ja vabameelsuse jooned. Akropolist oli saanud Vana-Kreeka sümbol. All-linnast viis Akropolile lai trepp, mille lõpul asus väravaehitis nn. Propüleed.
Ateena Akropol on Ateena linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud
kindlus, tuntuim Vana-Kreeka akropol. Ateena Akropoli küngas ulatub 150
meetri kõrgusele merepinnast, Akropoli pindala on ligikaudu kolm hektarit.
Ajalooliste seoste ning mitme kuulsa ehitise, eelkõige Parthenoni ja
Erechtheioni tõttu tuntakse Ateena akropoli ka lihtsalt Akropolina.
Ateena Akropol kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Akropoli keskel
asuv Parthenon on jumalanna Athenale pühendatud ristkülikukujulise
põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel. Erechtheuse järgi nime saanud
tempel Erechtheion rajati Ateena akropoli põhjaossa praegusel kujul aastail
421 a.– 406 a. eKr. Ehitajaks Philokles. Idaküljel 6 joonia sammast,
lääneküljel 6 poolsammast ja aknad, põhjaküljel eeskoda 4 jooniasambaga,
lõunaküljelkoda- karüatiidide ehk kooride koda. Ateena Akropolis asub ka
joonia stiilis väike Ateena Nike tempel, kuhu sisenedes võis näha
tarkusejumalanna Ateena kuju.
Agoraa oli Homerose ajal vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogune
mine, hiljem ka kogunemiskoht ise. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt
ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust
ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale
tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim on kahtlemata 1931. aasta
väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud Akropolise lähedal asuv Ateena
agoraa.
TEINE ÕITSENG, 4.saj. ema. Kujutati inimese hingeelu, kasutati palju värve. Kolossaalsus, toredus, rafineeritus. Aleksander Suure vallutused ja Oriendi mõjud. Lossid, teatrid, linnahooned jne. Joonia ja korintose stiil ja segastiilid. Rohkem ehitisi väike-Aasias.
Antiikajal etendati Kreekas veinijumala Dionysose auks koorilaule ja näitemänge. Algul toimusid need lihtsalt vabas õhus või agoraal, peagi aga rajati selleks teatrid. Amfiteater- tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater.Theatron tähendab kreeka keeles vaatemängukohta. Kreeka teater oli vabaõhuteater. Ateenas asus see akropoli jalamil. Vaatajate kohad asusid hobuserauakujuliselt ümber näitemänguplatsi. Pingid olid tagapool kõrgemad, eespool madalamad. Räägitakse, et ülikud olid ees ja orjad taga seepärast, et orjade hais kõrgemal ja tagareas ei jõudnud nii ülikuteni. Tantsuplats ehk orkestra, selle keskel Dionüsose altar. Rõivaste vahetamise koht on skene, skene esine- proskenion, kus näitlejad esinesid.
HELLENISTLIK KUNST, 3. saj. ema.-1. saj. Hellenismiajastul toimusid olulised muutused Kreekas Makedoonia Aleksandri vallutuste tõttu ning Kreeka kultuur levis laial maa-alal kuni Indiani. Ateena kui oluline kultuurikeskus taandus, uueks keskuseks sai Aleksandria.
Hellenismi ajastul ei pööratud enam tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju sammaskäikudega jalutusväljakuid, poolkaares tõusvate pingiridadega vabaõhuteatreid, raamatukogusid, avalikke hooneid, spordiplatse. Täiustusid elumajad, lisati korruseid, istutati aedu. Omaette eesmärgiks sai toredus, segati palju erinevaid stiile, tekkis ümmarguse põhiplaaniga hooneid. Keskused Aleksandria, Pergamon, Baalbek, Rhodos, Milo. Hellenistlik maailm polnud ei poliitiliselt ega ka valitsemise poolest ühtne. Koosnes väikeriikidest, kes omavahel sõdisid. Täiuslikkuse ja harmoonia otsingud läbi kogu kunsti.
Hera tempel
Artemise tempel
Parthenon
Akropol Ateenas
Erechtheion
Nereiidide monument Xanthoses on sklptuuridega hauakamber, joonia peripteer, sammaste vahel on figuurid.
Lysikratese monument. Selle monumendi lasi püstitada rikas kaupmees Lysikrates 4. sajandi keskel eKr oma laulukoori võidu auks Ateena lauluvõistlustel
Dionysuse teater
Erechtheioni krüatiid (naisekujuline sammas)
Vanim näidendite esitamise koht oli Ateenas linnuse kagunõlvadel lahtise taeva all asuv Dionysose teater, 350- 325 ema. Selle lavaehitised ja pealtvaatajate pingid olid puidust ja need püstitati iga kord etenduse ajaks. 4. saj. e.m.a. ehitati samale kohale kivist teater, mida hiljem mitu korda uuendati. Sellest on säilinud varemed. Dionysose teatri eeskujul ehitati kõik Kreeka teatrid.
Pergamoni altar on monumentaalne konstruktsioon, mis on ehitatud teise sajandi alguses eKr Pergamoni linnas. See on Pergamoni altari rekonstruktsioon Berliinis Pergamoni muuseumis.
Kasutatud kirjandus ja pildid:
"Üldine kunstiajalugu" Jaak Kangilaski
http://www.bing.com/?scope=images&FORM=Z9LH1
https://sites.google.com/site/arhitektuuriajaloomoisted/sakraalarhitektuur
http://historyofdesignkatie.wordpress.com/2011/04/18/perfection-is-beauty/