Miniatuurmaal | kunstiajalugu

Miniatuurmaal ehk raamatumaal on väike detailne joonistus, mida viljeldi nii antiik- kui ka keskaja kaunistatud käsikirjades. Varasel keskajal hakati miniatuurmaale tegema põhjusel, et edasi anda piibli sisu, sest paljud ei osanud tol ajal lugeda. Algselt olid miniatuurid munkade poolt käsitsi usuraamatutesse maalitud pildid, edasi maalisid juba ilmalikud meistrid. Eriliselt kaunistati ka suuri algustähti. Antiikaja lõpul tehti miniatuur vahavärvidega, keskajal vesivärvidega ning temperaga. Alusmaterjalina kasutati sageli purpurpärgamenti ning taustana kulda.

VARAKRISTLIK PERIOOD 1. -4. saj.

Rooma riigi idaosas, Ees-Aasias, tekkis meie ajaarvamise algul uus usund - Ristiusk ehk Kristlus. See hakkas kiiresti levima. Ristiusu põhimõtteks oli, et jumala ees on kõik inimesed võrdsed olenemata varanduslikust seisust - ka alamklass ja orjad. Valitsejatele aga see ei meeldinud. Kardeti, et tõuseb mäss, ning seetõttu hakati usklikke taga kiusama. Viimaste salajasteks kohtumispaikadeks said katakombid. Mõnd tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, millest said aru vaid nemad. Selliselt märgistati kokkusaamispaiku näiteks. Aja jooksul aga usk muutus. Võrdsuse asemele tuli alandlikkus ja sõnakuulelikkus. Mida rohkem hing kannatas, seda tõenäolisem oli, et ta pääseb peale surma taevasse ehk paradiisi.

313. a kuulutati ristiusk Roomas legaalseks ja 380. a sai sellest riigiusund. Peale 5. saj muutus ristiusk kõikvõimsaks. Kõik see kajastus ka kunstis.

Varakristlik kunst tegutses paralleelselt Vana-Rooma kunstiga, ent nad olid erinevad.

Tähtsaimaks oli ristiusus pühakiri e Jumala sõna. Kui enne oli raamat papüürusest, siis nüüd loomanahast töödeldud pärgamendil. Uuenduslikuks sai Kristlik raamatumaal ehk miniatuurmaal, mida leidus tekstide juures.

Maalikunstis olid usulised ja Piiblit illustreerivad teemad. Tihti kujutati riste ja palvetavaid inimesi, kes erinevalt Rooma kunstist on riides, mitte alasti. Kujutised olid lihtsad ja kasutati laialdaselt kristlikku sümboolikat (kala, tuvi, ankur, rist). Samuti kujutati piiblilugusid ja pühakuid.

1.-2. saj kristliku kunsti peaaegu ainsateks leiukohtadeks on maa-alused koopad (katakombid), mille seintesse maeti surnuid. Katakombidest on leitud esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mis võib olla seotud paganlike jumalate kummardamisega.

Kujutistele anti uusi tähendusi:

Lambatalle õlal kandev karjus - Jumala poeg Jeesus Kristus

Kala - Jeesus

Ankur - järelemõtlemise ja lootuse sümbol

Evangelistid: Matteus - ingel; Markus - lõvi; Luukas - härg; Johannes – kotkas

Miniatuuri on säilinud vähe.

4. sajandil algab lagunenud Lääne-Rooma impeeriumi aladele barbarite ränne, seda nimetatakse Suureks rahvaste rändeks. Varanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus ja selle süvenemine, rahvaarvu suurenemine ja surve väljaspoolt ehk naabrid, kes vajasid uusi maid.

V sajandil langes Rooma põhja poolt tulnud rahvaste kätte. Vallutajate juhid võtsid ristiusu vastu.

BÜTSANTS 5.-15. saj.

395 jagunes Rooma riik Ida- ja Lääne-Rooma keisririigiks. Bütsantsi ehk Ida-Rooma keisririigi poolel arenes antiik edasi, lisandusid idamaade mõjud.

Oma kunstistiil kujunes välja 5.-6.saj.

Õitsengud ehk tõusud kunstis olid:

●keiser Justinianus I valitsemine 6. saj

●Makedoonia dünastia valitsemine 9.-11. saj

●Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13.-14. saj

Bütsants tõi ristiusu slaavlastele, pani aluse õigeusu kirikule, lõi tähestiku ning mõjutas kunsti ja arhitektuuri.

1453. aastal langes Konstantinoopol türklaste kätte (ka tänapäeva Türgi).

MINIATUURMAAL BÜTSANTSI KUNSTIS

Bütsantsi kunst on peaaegu täielikult seotud religioosse väljendusega ning veelgi spetsiifilisemalt väljendades – kunst on kiriku teoloogia hoolikalt kontrollitud kunstiline väljendus.

Bütsantsi olulisemate kunstiliikide hulka kuulusid käsikirjade illustratsioonid (eelkõige piltidega pühakirjad).

Kaks suunda – aristokraatlik ja kloostri (realism, ilmekus, suur pea, ovaalne nägu, kõhn keha - askees)

Algustähtede kaunistamine ehk initsiaalikunst - ornament + figuur, rõhk ornamendil, oriendi mõjudega.

Inimfiguurid karmiilmelised ja pikaks venitatud. Värvidest kasutati kõige rohkem musta, lillat ja kulda.

Stseen Kuningate Raamatust

Vienna Genesis, 6. saj. esimene pool. Jaakobi lugu

Vienna Genesis, 6. saj. esimene pool. Jaakobi lugu

Rabula Gospels, 6.saj. varaseimaid kujutisi Kristuse ristilöömisest

Rabula Gospels, 6.saj. kaanonid kaunistatud pildikestega

Rabula Gospels, 6. saj. Kristuse taevaminek. Üks varasemaid kristlikke käsikirju suurte kirkavärviliste miniatuuridega

Joosua rull, 10. saj. enne lahingut Gibeonis.

Joosua rull, 10. saj. Rünnak Ai´s. Joosua rullraamat on praeguseks hoiul Vatikani raamatukogus. Joorua rull on ehe näide Kreeka-Rooma maalimise stiili mõjust Bütsantsi kunstnikele

Paris Psalter, 10.saj. Davidit ülistav Iisraeli naine

Paris Psalter, 10. saj. David harfi mängimas. Paris Psalter kuulub nn Makedoonia Renessaanssi

Merovingide käsikiri

MEROVINGID 5. -7. saj.

5.-7. saj. Frangi riik, valitsev dünastia Merovingid. Kuningaks Pippin Lühike. Merovingide ajastu tähtsamaid kunstipärandeid on käsikirjad - kirjakunst ja illustratsioonid.

Miniatuurmaal (raamatukunst); Initsiaal (kujundatud esimene täht leheküljel). Eeskuju saadi barbarite kunstist ja mütoloogiast, kaunistati aga piibleid jms.
Eriline koht oli raamatumaalil. Kloostrites tegelesid mungad piibli ja teiste usulise sisuga raamatute ümberkirjutamisega.

Need kirjutati pärgamendile - eriliselt töödeldud loomanahale. Ühe raamatu peale võis kuluda isegi terve kirjutaja eluaeg.

Selliseid raamatuid - manuskripte peeti suureks varanduseks ja neid hoiti hoolega kloostrite varakambrites ja tänu sellele on neid meie ajani küllalt palju säilinud.
Raamatute pilte nimetatakse neis kasutatud punase värvi miniumi (menniku) järgi miniatuurideks.

Kõrgtasemelisi miniatuurmaale loodi Iirimaal - tookordse euroopa ühes kultuursemas osas. Nendele andsid erilise võlu Iirimaa põliselanikelt keltidelt pärinevad ornamentika ning kaunistatud suured algustähed - initsiaalid.
Eriti hoolega kujutati lehekülje esimene täht, mis mõnikord võttis enda alla suurema osa leheküljest. Fantastiliselt väänlevasse paela on sisse põimitud taimemotiive ja erand juhtudel ka inimesekujutisi.

Merovinigide ajal olid inimesed ja loomad raamatumaalidel veel lihtsustatud ja varjudeta ning seetõttu tasapinnaliselt mõjuvad. Eri kloostrites tekkisid iseseisvad raamatute kaunistamise koolkonnad.

Kristuse initsiaalid. Miniatuur Book of Kell’sist u. 760-820

Kristuse vahistamine. Miniatuur Book of Kell’sist u. 760-820

Lindisfarne evangeelium. Inglismaa ( 698 - 700)

KAROLINGID 8. - 9. saj.

Valitsejasuguvõsale andis nime Karl Suur (742-814)

Karolingide kujutavas kunstis märkame samuti antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis, mis jäi nüüd juhtivaks, tugevnesid loodusläheduse taotlused. Tänu Bütsantsist pärit meistritele, kasvas ka tehniline meisterlikkus. Abstraktse ornamentika kõrval näeme looduslähedasi antiikkunsti meenutavaid taimemotiive. Elusolendite kujutamisel püüti edasi anda liikumist, kujutada neid võimalikult elavana. Seepärast oli oluline piltidel edastada valgust ja varju ja anda neile ruumiline mõõde. Põhifiguurid meenutavad oma pooside ja rõivastega mõnikord antiikfilosoofe.

Karolingide ajastul kaob fantastiline väänlev loomafiguur (harva esineb veel loomapea tähelõppudes).

Evangelist Markus, Ebbo palveraamat 9. saj.

Raamatumaali viljeldi paljudes kloostrites ja lossides ning endiselt jagunes mitmeks eriilmeliseks koolkonnaks. Karolingide kunstis võib esmakordselt märgata ka selliseid erinevusi, mis edaspidi süvenesid ja said eri rahvaste kunsti iseärasusteks. See on seotud prantslaste, sakslaste, itaallaste jt. rahvaste kujunemisega.

Saint Riquier kloostrikirik. u. 800. hävinud gravüür 17. saj.

Romaani stiil

Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Eestisse jõudis 13. sajandi alguses ristisõdade käigus. Tugines Karolingide, Bütsantsi, varakristlikule, Rooma ja Islami kunstile. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali.

Romaani miniatuurmaal

Maalikunstis ei leia ümbritseva elu looduslähedast kujutamist vaid moonutatud vägivaldset reaalsust.

Romaani miniatuuris valitseb püüd selge ja mõjuka jutustamisviisi poole. Peateemaks olid mitmesugused imed- pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust, aga ka otsesed piiblilugude illustratsioonid.

Kõikjal on tunda siirast usku, et kujutatakse tõestisündinud asju. Eriti rikkalik oli keskaja kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel.

- dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad

- palju ornamentikat

- ruumilisus puudub

- väljendusrikkus ja fantaasiaküllus

- liikumise tugev toonitamine ja suur elavus

- rõhutatakse askeesi ja kannatusi (usuliste ja vaimsete eesmärkide saavutamisega seotud eluviis)

Parc Abbey piibel, 12. saj. Belgia

Stavelot piibel, 11. saj. Belgia

Winchesteri piibel, stseenid Davidi elust, 12. saj. Inglismaa

Albani lauluraamat, Maarja teatab, et Jeesus on ülestõusnud,

12. saj. Inglismaa

Hunteria lauluraamat, 12. saj. Inglismaa

Fécamp Piibel, ladinakeelne piibel, 13. saj. Pariis

Gooti stiil

Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Sarnaselt romaani stiilile ilmneb ka gootika omapära esmajoones katoliku Euroopa sakraalarhitektuuris, mis mõjutas teisi kunstiliike.

Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil.

Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi:

-varagootika 12. sajandi teine pool

-kõrggootika 13. ja 14. sajand

-hilisgootika 15. ja 16. sajand

Gooti miniatuurmaal

13. saj. alguses Prantsuse miniatuurmaali suur õitsenguperiood.

Miniatuurmaali peamine ülesanne on illustreerida piibleid, kroonikaid, rüütliromaane ja psaltreid (psalmilaulik). Moodi lähevad läbinisti illustreeritud piiblid.

Miniatuur on tugevalt seotud klaasimaaliga– stseenid on asetatud neliksiirude või sõõride sisse. Stiililiselt rafineeritum ja realistlikum kui varem, perspektiiv ja maastik puuduvad.

13. saj. teisel poolel klaasimaali mõju vaibub. Toonid muutuvad selgemaks ja õrnemaks, detailid realistlikumaks. Initsiaalidest hargnevad dekoratiivsed lisandid, väädid, oksad, lehed, mis ümbritsevad tervet lehekülge.

14. saj. teisel poolel tuleb juurde maastikuline ja arhitektuurikujunduslik taust.

Kasutatakse üsna õigesti perspektiivi.